Vicolo Scellerato ehk Nurjatu tänav 2 - Borgiad

Vicolo Scellerato teine nimetus on Salita dei Borgia. 
Rahvasuu ja - mälu on just sinna paigutanud kurikuulsate Borgiate majaomandused ja tänapäevani on jõudnud jutud, et nimelt selles hoones nähti viimast korda elusana Giovanni (Juan) Borgiat, Cesare ja Lucrezia venda. 
Väidetavasti olevat rohelusse uppunud rõduga maja vicolo Scellerato peal kuulunud nende emale Vannozza Cattaneile, paavst Aleksander VI ehk Rodrigo Borgia (Borja) kauaaegsele armukesele. See traditsiooniline uskumus oli niivõrd tugev, et lord Byrongi sellest kaasa tõmmatud sai ning Roomas olles rõdu all aega viita armastas, kujutades kaunist blondi Lucreziat rõdult välja vaatamas.

Pole ühtegi ajaloolist dokumenti, mis tõendaks Borgiate valdusi just selles paigas. Paberite järgi olevat kuulunud hooned enne Marganide perele, seejärel Cesarinidele ja veel hiljem Orsinidele. Ja aastal 1512 oli selles ajaloolises majas Marganide külaliseks paavst Julius II (Giuliano Della Rovere), Rodrigo Borgia järglane paavstitroonil  (ka tema eluaegne vaenlane) ja Michelangelo tööandja.
Ei tea, kas põhjuseks, miks siiani tänav Borgiate nimega on seotud, oli asjaolu, et antiiksed Servius Tulliuse pere kriminaalsed lood seondusid ajaloolises mälus halvamaineliste Borgiatega, justkui oleks tegemist "sünge" paigaga, kus igatsugu õudusi on toime pandud. Ka Giovanni Borgia mõrvariks peetakse venda Cesaret, seega oma pere liiget, kuigi faktiliselt pole seda kunagi tõestatud. Osade allikate järgi võis Giovanni tapjaks olla tema teine vend Goffredo (Joffre'), Giovanni armusuhte tõttu Goffredo abikaasa Sanciaga. Aga ka see on rohkem juttude tasandil.
Natuke Borgiatest, kellele ajalugu on pisut liiga teinud.
Rodrigo polnud esimene paavst oma peres. Enne teda oli troonil olnud onu Calixtus III. Borgiad olid "sisserännanud", outsiderid Itaalia omaaegsel poliitilisel maastikul, kus konkurents oli ülikõva. Kes tunneb veidi sügavamalt tänapäeva itaalia poliitikat, võib ehk ka ette kujutada seda XV-XVI sajandi oma ja ka seda, kuidas võeti vastu hispaanlasest võimulepürgijat. 
Rodrigo oli Roomas elanud üle 30 aasta enne kui ta paavstiks tõusis. Ta oli intelligentse jälgijana selles keskkonnas "üles kasvanud" ning paljudel juhtudel ületas rivaalid oma poliitilistes, kuigi küsitava moraaliga, oskustes.

Rodrigo poeg Cesare oli Machiavellile inspiratsiooniks "Valitseja" /"Il Principe" kirjutamisel - ambitsioonikas, hulljulge, väheste südametunnistuspiinadega, intelligente, osav oraator ja... üsna salapärane isiksus. Ehk just see viimane asjaolu tekitas tema ümber tugevalt tumedate varjunditega kõmu, mis võimaldas atribueerida talle kõiksugu võikusi ( nagu näiteks muuhulgas seksuaalsuhted õe Lucreziaga) ja ilmselt nii mõnegi mõrva rohkem kui ta tegelikult toime pani.


See kõik ei tähenda muidugi, et Borgiad oleksid olnud ebaõiglaselt ajaloo ohvriks langenud. Omad patud olid neil hingel, aga siiski ei midagi enamat kui paljudel Aleksander VI eel - ja järelkäijatel paavstitroonil ja ka see, mis toimus teistes Euroopa õukondades polnud sugugi vähem kriminaalne Borgiate tegemistest.

Võib-olla kõige rohkem on "kannatada saanud" just Lucrezia, keda on maalitud külmaverelise mürgitajana, lõbujanulise korrutandist intrigandina ja mida kõike veel. Ühelgi nendest "süüdistustest" pole ajaloolist tõepõhja. Pigem oli tegemist oma aja laimujuttudega naise aadressil, kes oli oma pere meeste võimuvahendiks abielude läbi, ja kes suri kõigest 39 aastaselt pärast oma 8 lapse sündi. Ka süüdistused Borgiate kui verepilastajate kohta on ajaloolaste poolt  läbi uuritud, kui rohkem Lucrezia esimese abikaasa poolt liikvele pandud kõmu.

Lord George Gordon Byronil õnnestus saada Lucrezia ühe väikese blondi juuksekihara omanikuks aastal 1816. Ülejäänud osa Lucrezia kiharatest on säilitatud Pinacoteca Ambrosianas, Milaanos (piazza Pio XI sissepääas 10 - 17.30ni, pilet 7.50 eurot, reedeti tasuta). Selle aasta kevadel oli see ekspositsioonis ka Padovas.

Borgiate lugu ületab põnevuselt paljud seiklusromaanid. Sellepärast on see üles kütnud kirjanike fantaasiat (muuhulgas Dumas, ja Hugo) ja sellepärast on tehtud neist ka teleseriaale ja filme, millest küll ühtegi ei saa soovitada. Kui vaid , siis sellepärast, et selle pere vastu tõelist ajaloolist huvi tundma hakata ning avastada suur hulk ajaloolisi vigu...

Tõsistele asjahuvilistele soovitan soojalt Maria Bellonci raamatuid ja kindlasti viivad me virtuaalsed jalutuskäigud siin blogis Borgia-kohtadesse kus taas neist veidi pikemalt rääkida.

Foto 1 siit

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar